Kellele ei meeldiks hõlpsasti kammitavad, pehmed ja siidised juuksed!? Kahjuks ei ole selliseid antud kõigile... Hakkama tuleb saada nendega, mis on. Ometi kimbutavad meie juukseid, nagu meid ennastki, mitmesugused haigused ning probleemid.
Juuksekarv on marrasknaha elutu jätk, mis koosneb peamiselt proteiinist nimega keratiin – nii kõlab juuste teaduslik definitsioon. Ainus elav osa karvast on karvasibul, mis asetseb karvanääpsu põhjas ja leiab juukse kasvuks vajalikke aineid peanahast enda all oleva sidekoelise karvanäsa kaudu. Kui juuksekarv karvanääpsust eraldub, on ta surnud ja seda ei ole võimalik asendada. Sellepärast ongi nii tähtis juuste eest korralikult hoolitseda.
Mingis mõttes meenutavad juuksed metsa. Nad kasvavad nagu mets. Neid on palju nagu puidki metsas. Ja ilusa metsa saamiseks tuleb selle eest hoolitseda. Ühesõnaga, sarnasusi jagub küllaga. Ka juuksekarv ise on justkui puutüvi, koosnedes kolmest kihist, mis oma funktsioonidelt meenutavad üsnagi puutüve erinevaid kihte. Juuksekarva säsi asub karva keskel olevas õõnsuses ning sellel on juukse omadustele väga väike mõju. Koor moodustab karvatüvikust peamise osa. Sellest sõltub enamik karva omadustest, kaasa arvatud juukse elastsus ja värv. Koorekest on karvatüviku pealmine osa ning koosneb üksteise peal asetsevatest soomuselistest rakkudest, meenutades laotud kivikatust. Koorekesta ülesanne on karva kaitsta.
Juuksed kasvavad keskmiselt ühe sentimeetri kuus ja karva eluiga on keskmiselt 2–6 aastat. Siis langeb karv välja ning asendub tavaliselt uuega. Normaalne juuste väljalangevus on 50–100 karva päevas. Kui see suureneb, siis tuleb hakata otsima põhjuseid.Juuksed saavad oma elu jooksul nii mehaanilisi kui ka keemilisi kahjustusi – ainuüksi pesemine, harjamine ja fööniga kuivatamine kulutavad ja rikuvad juuste pealmisi kihte. Samuti on oluline, et käärid, millega juukseid lõigatakse, oleksid kvaliteetsed, kuna kehvade kääride kasutamise tagajärjel võib juukseid kaitsev soomuskiht järk-järgult praguneda ning maha tulla, ja juuksed hakkavad seejärel kaotama neile elutähtsat niiskust, muutudes karedaks ning kuivaks. Ka sage muudatuste tegemine, näiteks värvimine ja lokkimine, võib rikkuda juuste sisemist struktuuri. Lisaks kahjustab juukseid tõsiselt UV-kiirgus ning haiguslik võib olla isegi juuste enneaegne hallinemine.
Juuste struktuuri kahjustavad mitmed haigused. Enamlevinumad neist on juukseotste lõhenemine ja sõlmelised juuksed. Sõlmeliste juuste lähemal vaatlemisel näeb karval paksenenud kohti ja kui juust sellisest kohast painutada, siis see tavaliselt murdub. Lõhenenud juukseotsad on tingitud sellest, et juukseid kaitsev koorekest on täielikult maha kulunud, jättes juuksekoore välistingimuste ees kaitsetuks. Haigusi võib põhjustada ka juuste keemiline lokkimine ja sirgendamine, märgade juuste kuivatamine liigselt kuuma õhuga või kammimine liiga tiheda kammiga, radikaalne juuksevärvi muutmine, liiga tihe värvimine ja blondeerimine. Samad põhjused muudavad juuksed ka kuivaks ja tuhmiks.
Kui juukseid kaitsev koorekest on kord juba kahjustatud, siis seda taastada enam ei õnnestu. Tervendavalt mõjub sellistele juustele mehaaniliste välismõjude vähendamine ning juuste korrapärane lõikamine. Abi saamiseks tuleks kindlasti konsulteerida kompetentse juuksuriga. Samuti on soovitatav kasutada professionaalseid kvaliteetseid juukseravisid, proteiine sisaldavaid palsameid ja niisutavaid juuksemaske, mis muudavad juuksed tugevamaks ja läikivamaks.
No comments:
Post a Comment